Kui palju sõnu oled sa täna kasutanud selleks, et oma mõtteid emakeeles päeva jooksul väljendada? 100, 1000 või 100000 sõna? Uuringud näitavad, et me kasutame tüüpiliselt 4000 kuni 5000 enim kasutatavat sõna, et keelega igapäevaselt hakkama saada. 😉
Selleks, et need sõnu omavahel loogiliselt kokku panna, kasutad sa aga keele grammatikat. Sa tead, kuidas moodustada nimisõnu (kas nad on ainsuses või mitmuses?), pöörata tegusõnu (kas nad on olevikus, minevikus, tulevikus või hoopis mingis muus ajas?) ning kõike muud, mida üks normaalne grammatika sisaldab. Kuid seda kõike tehes ei mõtle sa ju ometi oma emakeeles teadlikult sellele, kuidas sa grammatikat kasutad. Sa teed seda kõike automaatselt, sest sul on keeletunnetus ja kogemus keele kasutamisest.
Ja kui aus olla, siis suurema osa inimeste jaoks on sõnad nagu "süntaks", "modaalsus", "eessõna", "infinitiiv" ja muud "grammatika sõnad" ka liiga keerukad, et neist normaalselt aru saada. ☝️
Nii et esimene asi, mida me peame grammatikaga seonduvalt meeles pidama on see, et me peame saama üle vananenud arusaamast, mille järgi peab keele rääkimiseks kõigepealt selle grammatikat tundma. Meie kui inimeste jaoks on loomulik just vastupidine variant. 😉
Ma räägin ise saksa keelt küllaltki hästi ning saan sellest ka kenasti aru, kuid ma ei ole kunagi saksa keele grammatikat õppinud. Ja vaatamata sellele, et olen tõlkinud romaani saksa keelest eesti keelde, et oskaks ma ühtegi saksa käändenimetust nimetada, sest ma lihtsalt ei tea neid.
Olgu, aga kuidas ma seda keelt siis rääkida saan? Ma räägin saksa keelt tänu sellele, et olen seda keelt palju kuulanud ja matkinud seda, kuidas inimesed keelt räägivad. Nii nagu väikesed lapsed imiteerivad seda, kuidas nende vanemad kõnelevad, olen ka mina seda teinud ning õppinud selliselt keelt kasutama.
Ja kohe kindlasti teen ma siin ja seal artikli- ning käänamisvigu, kuid kui aus olla, siis ei lähe see mulle üldse korda. Kui end saksa keelega ümbritsen - näiteks Speakly kuulamisharjutusi kuulates -, siis õpin ka neid vigu vältima, kui kuulen, kuidas neid sõnu ja lauseid tegelikult kasutatakse. Ja kuna ma saan saksa keelest aru ja oskan ka normaalselt rääkida, siis alles nüüd olen valmis selle keele grammatikat mõistma.
Uuringud näitavad samuti, et just selline lähenemine annab paremaid tulemusi. Nüüd võib aga tekkida sul küsimus: "Kuidas ma üldse kõige lihtsamaid tegusõnu pöörama peaksin oskama, kui ma midagi grammatikast ei tea?" Vastus sellele on tegelikult lihtne ja peitub Speakly statistilise relevantsuse metoodikas. 🚀
Kõik sõnad (ja tegusõnad) ei ole sama olulised
Ütleme, et sa tahaksid õppida selgeks prantsusekeelse tegusõna parler, mis tähendab "rääkima". See on küllaltki kasulik tegusõna, tänu millele saad öelda lauseid nagu “Je parle français,” “Ma räägin prantsuse keelt” või “Pardon, je ne parle pas anglais,” “Vabandust, ma ei räägi inglise keelt.”
Kui vaatame nüüd selle tegusõna pööramist oleviku vormis, siis näeb see välja nii:
Je parle
Tu parles
Il/Elle parle
Nous parlons
Vous parlez
Ils/Elles parlent
Kuid loomulikult ei ole oleviku vorm ainus tegusõna pööramise vorm - on veel palju palju muid vorme. Siin on tüüpiline tegusõna pööramise tabel tegusõnale parler. Võta hetk, et sellele pilk peale heita.
Nüüd kujuta ette, kuidas lähed mõnele keelekursusele ja sulle pannakse lauale hunnik selliseid tegusõnatabelitega paberilehti.
Sa tunneksid ennast kindlasti ebamugavalt ning seda kõike oleks sulle meelde jätmiseks lihtsalt liiga palju. Kui aga tõesti prooviksid kõiki neid vorme meelde jätta, siis võin sulle kinnitada, et enne kui jõuad keelt rääkima hakata, oled suure osa sellest infost juba ammu unustanud. Põhjus on selles, et sul ei ole veel peas süsteemi, kuhu see grammatikasse puutuv info sobitada ning seepärast see ka meelde ei jää. 🚀
Vaatame korra veel tegusõna parler. See võib olla sinu jaoks üllatav, kuid isegi selle tegusõna oleviku vormi kõik sõnad ei ole sama tähtsad. Näiteks võid sa ette kujutada, et vorm "mina räägin" on tähtsam kui vorm "nemad räägivad", sest me räägime tihtipeale rohkem endast kui teistest.
Mida me sellest järeldada saame on see, et isegi ühe ajavormi raames ei ole mõtet kõiki tegusõna vorme pähe õppida, sest sul ei pruugi neid oma tasemel isegi vaja minna, kuna ühte või teist neist kasutatakse päris vestlustes vähem. ☝️
Nii et ole keelt õppides tark ning õpi selgeks vaid need tegusõnavormid, mida päriselt ka vestlustes kasutatakse. Tore on see, et selliselt ei pea sa uue keelega alustades selle grammatikasse üldse sukelduma ja saad selle asemel keskenduda keele olulisemate sõnade ja lausete õppimisele.
Parim viis selle tegemiseks on kasutada Speakly rakendust. See õpetab sulle ainult keele kõige olulisemaid sõnu ja lauseid nende päris-elulises kontekstis.
Otsene ja kaudne õppimine
Kas oled kunagi proovinud mõnda pilli õppida?
Kujuta ette, et õpid mõnda pilli lihtsalt selle kohta lugedes. See kõlab ju hästi veidralt, eksole? Kuid just nii suunatakse suuremat osa meist koolisüsteemis keeli õppima. Pilli mängimise asemel on meil palju infot selle kohta "kuidas" pilli mängida, me teame keerukaid akorde ning konstruktsioone, kuid kui prooviksime klaveri taha istuda, siis ei oskaks me seal suurt midagi teha. 😭
Suurem osa pilliõpetajaid ütleks aga, et parim viis pilli õppimiseks on alustada sulle meeldivate laulude õppimisega ilma et sa teaksid, miks ja mida sa teed - kasutades nii lihtsaid akorde kui võimalik.
Kas peaksid siis üleüldse grammatikat õppima?
Jah, sa vajad grammatikat, kuid mitte päris algtasemel. Seda on vaja hiljem, kuid siis ka ainult kõige olulisemat, mida päris elus ka vaja läheb. 🚀
Ma tean, et see võib kõlada veidralt võrreldes sellega, mida tavaliselt koolisüsteemist kuulnud oled. Traditsioonilised meetodid paistavad arvavat, et kui alustad keele grammatika selgeks õppimisega, siis hakkad automaatselt keelt ka rääkima. Kuid kui sellele intuitiivelt mõtled, siis see ei kõla ju õigesti. Miks sa siis selliselt oma emakeelt ei õppinud? Ja lapsed, kes vaatavad multikaid ja hakkavad neist aru saama, nemad ei loe ju ühtegi grammatikaõpikut.
Põhjus on lihtne: Üks viis on meile kui inimestele loomulik ning teine ei ole.
Räägi kõigepealt ja siis õpi grammatikat
Oma emakeeles õppisid sa keelt kõigepealt rääkima ja siis korrastasid seda palju hiljem grammatika õppimisega. Just nii peaksid õppima ka võõrkeelt. See on meie ajude jaoks loomulik.
Nii et kuidas siis mõtestatud viisil oma keeleoskus soovitud tasemele viia?
Sul on vaja palju keelt kuulata ja vaadata. 🚀
Selleks soovitan sul kasutada Speakly kuulamisharjutusi. Mida rohkem neid kuulad, seda parem.
Sul on vaja keeles suhelda. 🚀
Selleks soovitan kasutada Speakly LIVE-olukordi, mis lasevad sul keeles rääkimist praktiseerida ilma et sa ise sõnagi aru saaksid.
Peaksid leidma hea tasakaalu otsese ja kaudse õppimise vahel. 🚀
Õpi grammatikat väikeste ampsudena, et ennast mitte liigse infoga koormata.
Selle tasakaalu saavutamiseks kasuta kõike, mida Speakly õppeala pakub. Seal on heas tasakaalus pidev areng keeleoskuses ning väikeste sammudega grammatika õppimine.
