Soov täiuslik olla takistab sul keeleõppes edu saavutada




Kui me midagi õppima hakkame, siis tavaliselt tahame selles kohe täiuslikud olla. Kui õpime võõrkeelseid numbreid, siis ei piisa meile üks, kaks ja kolm õppimisest. Me tahame teada numbreid vähemalt kümneni või siis sajani. Kui õpime pöörama prantsuse- või hispaaniakeelseid tegusõnu, siis ei saa me peatuda, kui teame, kuidas öelda "ma olen" ning "me oleme" - me tahame teada kõiki ajavorme! Ja me tunneme, et kui me kõike seda ei tea, siis ei suuda me ju kellegagi millestki rääkida - sest me pole "valmis". 😉


Uuringud näitavad, et just nii mõtleb keskmine keeleõppija. Ja just see on peamine põhjus, miks nii paljud inimesed keeleõppes tulemusi ei saavuta. ☝️


See, mida ülal kirjeldasin, on meie sees pesitsev soov perfektsuse järele, mis tahab alati olla "valmis", enne kui võõrkeelt rääkima hakata. Selles blogipostituses uurime välja, kust selline sisemine soov pärineb ning miks on sellel niivõrd negatiivne mõju tulemustele keeleõppes.



Soov täiuslik olla hoiab sind tagasi


Kui sellele mõtlema hakata, siis soov olla täiuslik, enne kui midagi reaalselt teha, ei ole inimestele väga omane. Läbi sajandite oleme me ikka õppinud kõige paremini nii, et hakkame asju tegema, teeme vigu ning õpime nendest. Ka uuringud näitavad, et vigade tegemine on parim viis millegi uue õppimiseks.


Perfektsionistid kogevad aga pidevalt "analüüsi paralüüsi", mis paneb nad keerulisse olukorda. Nad tahavad olla täiuslikud enne kui õpitut kasutama hakkavad, kuid nad ei saa täiuslikuks enne, kui on õpitut kasutanud ning vigu teinud. Seega töötavad nad endale vastu ning jäävad arengus seisma.


Lisaks sellele näitavad uuringud, et keskmise keeleõppija jaoks on võõrkeeles reaalsele suhtlustasemele jõudmine pea võimatu ülesanne, mis võtab nii kaua aega, et nad pigem ei alustagi selle protsessiga.



Meid õpetatakse juba noorest peale täiuslikkuse poole püüdlema


Et aru saada, kust selline täiuslikkuse soov tuleb, ei pea üldse kaugelt otsima. Selle juured on meie koolisüsteemis. Traditsiooniline hindamissüsteem treenib meid iga hinnaga vigu vältima. See aga kujundab meis välja hirmu vigade tegemise ees, mis paneb meid uskuma, et peame olema asjas täiuslikud enne kui sellega midagi peale saame hakata (kuna just siis on tõenäosus vigu sooritada kõige väiksem). ☝️


Mõtleme näiteks sellele, kuidas üks tavaline tunnikontroll toob välja punasega kõik selle, mis on valesti, kuid ei too välja seda 80% mis on töös õigesti. Aga küsime endalt: mis juhtuks, kui me hakkaksime välja tooma just seda õiget 80%? Mis oleks siis, kui kasutaksime seda 80% juba aktiivselt keeles suhtlemiseks, selle asemel, et juhtida õppijate kogu tähelepanu sellele 20% mis neil valesti läks? 😉


Õpilased tunneksid inspiratsiooni sellest, kuivõrd palju nad juba oskavad ning nad ei tunneks end hirmutatuna keskkonnast, mis kardab vigade tegemist kui tuld.


Et lugeda lähemalt selle kohta, kuidas koolisüsteem õpilastesse säärast hirmu süstib, loe lähemalt seda blogipostitust.


Ebatäiuslikkus ja vigade tegemine on palju efektiivsem


See võib sulle imelikult kõlada, kuid just see on miski, mida edukad polüglotid - inimesed, kes räägivad paljusid keeli - toovad välja peamise asjana, kui neilt küsitakse, mida nad soovitavad uut keelt õppides teha. Nad soovitavad vältida täiuslikkust ning võtta uut keelt vastu loomulikult, nii nagu lapsed seda teevad. 🚀


Mida ma selle all mõtlen?


Esiteks ümbritsevad edukad polüglotid end võõrkeelse keskkonnaga - kas siis podcastidega, videodega Youtube'ist või Speakly kuulamisharjutustega -, ning seda isegi enne kui nad on mõne sõna selgeks õppinud. See on nii, kuna nad mõistavad, kui oluline on võõrkeele kuulamine ning selles keeles keskkonna loomine. Selline kuulamine aga on täiesti kontrollimatu ning igasugune täiuslikkus on siin väga keeruline. ☝️


Siin on videolõik, kus polüglott Laura Maliszewska ja mina arutleme just sel teemal:



Teiseks mõistavad polüglotid, et kõik sõnad ja laused ei ole keeles sama väärtusega. Ja tõepoolest - nagu sa juba ilmselt tead, õpetab Speakly sulle sõnu ja lauseid selle järgi, kui olulised on nad päris elu vestlustes. Selline lähenemine on kiire suhtlustaseme saavutamiseks ülimalt oluline. 🚀


Siin on videolõik kus polüglott Lindie Botes ja mina arutleme just sel teemal:




Kokkuvõte


Uut keelt õppima hakates tundub hea mõte kõigepealt keele vundament selgeks õppida ja siis alles keelt kasutama hakata. Kuid edukad keeleõppijad teavad, et nii keeleõpe kohe kindlasti ei toimi.


Keeleõppes tuleb olla haavatav. Tuleb hakata kasutama keelt isegi siis, kui tead vaid paari sõna ja lauset ning "täiusliku" grammatika saad kätte alles siis, kui oled õppes juba väga kaugele jõudnud - palju-palju hiljem.


Nii et ole ebatäiuslik - hakka kasutama Speaklyga õpitud keele kõige olulisemaid sõnu ja lauseid kohe praegu isegi kui sul need sassi lähevad. See on parim viis keeleoskuse arendamiseks. 🚀


Võtan selle blogipostituse kokku veel ühe soovitusega. Siin on väike videolõik, kus räägime Lindie Botes'iga sellest, kuidas soov täiuslik olla takistab meil keeli õppimast.





330 views0 comments

Recent Posts

See All