Sa oled võib-olla näinud Youtube'is videosid, mis väidavad, et üks või teine on õppinud uue keele selgeks 7 päevaga või hakanud enesekindlalt suhtlema 30 päevaga. Ja ilmselt saad sa isegi aru, et need videod ei ole tegelikult sinuga ausad.
Ei - sa ei saa keelt 7 päevaga selgeks
Vastavalt sellele, mida me mäluteadusest ja keeleteadustest tänasel päeval teame, võtab uue keele õppimine - nullist hea suhtlustasemeni - vähemalt kolm kuud. Ja juba see on väga võimas tulemus, sest olgem ausad: uue keele õppimine ei ole ju lihtsalt hulga uute sõnade meelde jätmine. ☝️
Lisaks kõigele muule on see ka bioloogiline protsess, mis vajab aega ainuüksi selleks, et teha keele õppimiseks vajalikku muutuseid sinu ajus ja mälustruktuuris.
Kuid sellised valelikud väited toimivad, sest need kõnetavad miskit meie sees. Need kõnetavad meie sisemist tahet olla alati paremad, kiiremad ja targemad kui kõik teised.
Ja keeleõppe vaatenurgast viib see tihti mõttevisiini: "Kui ma õpin 100 sõna päevas, siis oskan ma kümne päeva pärast 1000 sõna." Kuid tegelikult on selline mõtteviis destruktiivne ning ei aita sul mitte midagi edukalt õppida. Sa võid mind uskuda - olen aidanud tuhandetel inimestel oma keeleõppe-eesmärgid täita ning selline superkangelase lähenemine ei ole mitte kunagi toiminud. 😉
Kilpkonn võidab alati (ja jänes kaotab)
Mida me aastaid kestnud uuringute põhjal näeme on see, et igapäevane väikesemahuline õppimine annab pikas perspektiivis palju paremaid tulemusi, kui kõva hooga peale minemine kuid seejärel lünklikult õppimine. 😎
Nii et lugu kilpkonnast ja jänesest kehtib kõige, niisamuti keeleõppe puhul.
💥 Nii et tänase nipina pane endale kõrva taha, et eduka keeleõppe jaoks on oluline, et õpiksid väikeses mahus iga päev! Ja siin on kolm põhjust, miks seda soovitust tõsiselt võtma peaksid. 💥
Põhjus 1: Ole oma mäluga hell
Nagu ma juba eelnevalt mainisin, siis ei ole uue keele õppimine lihtsalt hulga sõnade meelde jätmine. See on samuti bioloogiline protsess, kus sinu keha ja aju vajavad aega, et viia läbi tarvilikke muutuseid. Ja igapäevaselt saab sinu aju keelt vastu võtta selles rütmis, kuidas need muutused toimuvad.👌
Mida inimesed samuti tihtipeale ei mõista on asjaolu, et "õppimine" kui selline toimub suures osas hoopis pärast seda, kui sina oled juba oma päevased õppeülesanded ammu lõpetanud. See toimub peamiselt puhkeseisundis ning magades, kui sinu aju korrastab kõike seda, mida sa päeva jooksul õppinud oled. Ja kui seda infot on liiga palju, siis pole see "korrastamise" protsess väga efektiivne.
Nii et ole oma mäluga hell. Kui sa Speaklyga õpid, siis hoia päevase eesmärgi tase kümne sõna peal, sest see on just parasjagu, et liiguksid keeles hästi edasi, aga ei koormaks oma mälu liialt üle.
Põhjus 2: Sa ei vaja motivatsiooni, vaid harjumust
Paljud inimesed hakkavad aasta alguses uut keelt õppima, kuid 99% neist kukuvad ära. Mis siis ikkagi valesti läheb?
Uuringud näitavad, et neil inimestel on üks ühine nimetaja: nad ei suutnud piisaval määral uut harjumust välja kujundada ning seetõttu ei suutnud nad olla järjepidevad igapäevases õppimises.
Kuidas siis uus harjumus välja kujundada? See on tegelikult üsna lihtne. Sa pead tegema uut tegevust 14-33 päeva järjest (jah, just nii erinevad on erinevad rahvusvaheliste uuringute tulemused ja suunised).
Kui sa sellega hakkama saad, siis ei ole küsimus enam selles kas sul "on" või "ei ole" motivatsiooni. Kui sa oled harjumuse loonud, siis muutub tegevus automaatseks ning sa ei pea ennast sundima. 👌
Viidates eelnevale punktile, on see just põhjuseks, miks on vaja õppida natukene (viis või kümme sõna päevas Speaklyga) iga päev, sest siis on lihtsam igapäevast harjumust välja kujundada. Ja kui see maagiline number - 14-33 päeva - on täis saanud, siis muutub igapäevane tegutsemine loomulikuks ja mõnusaks. 🚀
Põhjus 3: Ära sunni oma mälu tegema midagi, mida see teha ei taha
See võib natuke kentsakalt kõlada. Kuidas nii, et sa ei saa ise oma mälu kontrollida? See on ju ikkagi sinu enda mälu ja sa peaksid saama seda igal moel käsitleda! Uuringud aga näitavad, et see ei ole tõsi. Nimelt, kui sinu keha ja aju midagi teha otsustavad (jah, tõepoolest nad saavad aktiivselt asju sinu eest otsustada), siis pole sul kahjuks veto-õigust.
Okei, aga kuidas see keeleõppega seotud on? Me näeme igapäevaselt suurt hulka keeleõppijaid, kes alustavad suure hooga ja õpivad 30 sõna päevas, kuid mingil põhjusel paar päeva hiljem "kaotavad nad motivatsiooni" või "nad ei leia aega" - sellisel moel kirjeldavad nad olukorda ise - ning sellele järgneb pikk õppepaus, mis kestab võib-olla isegi nädala.
Kuigi võib tunduda, et selline olukord võib tekkida motivatsiooni puuduse tõttu, siis uuringute põhjal on põhjus tihti just selles, et õppija koormab oma mälu liialt uue informatsiooniga ära ning ajul on vaja aega, et see kõik kenasti läbi analüüsida. Seepärast võtab aju kontrolli enda kätte - nii nagu sa isegi teeksid, kui keegi sinu lähedane ohtlikult või hoolimatult autoga sõidaks -, et vältida veel enam mälu ülekoormamist. 🤯
💥 Nii et austa oma mälu ja ära seda üle koorma. Järjepidev väikeste sammudega õppimine viib alati paremate tulemusteni.💥
Commentaires