Sa oled - nagu kõik teisedki inimesed - kindlasti kogenud, et koolis võõrkeele õppimine annab kas väga aeglaseid või siis olematuid tulemusi. On ju väga tavaline, et kuuleme selliseid lauseid: "Ma olen vene keelt küll koolis seitse aastat õppinud, aga ma ei oska seda rääkida." Selline mõtteviis on saanud ka normiks kõigi õpilaste ja lastevanemate jaoks - see on lihtsalt normaalsus, millega leppida. Kool on justkui koht, kuhu oma lapsed turvaliselt päevaks panna, mõtlemata sellele, kas sealsed tegevused ka tegelikult õppimiseks (ja siinkohal täpselt keeleõppe vaatepunktist) sobivad. 😉
Kui keeletunnis soovitud tulemusi ei saavutada, siis tavaliselt süüdistame selles lapsi ning ütleme, et nad ei ole piisavalt tublid, aktiivsed või tähelepanelikud. Samal ajal näeme uuringutele põhinedes, et laste kehvad tulemused keeletunnis ei ole üldse nendest lähtuv probleem. Need probleemid tulenevad hoopis meetoditest ja lähenemistest, mida klassiruumis kasutatakse.
Reaalsus on selline, et kohe täna oleks võimalik teha lihtsaid samme selleks, et keeleõpe oleks koolides kordi efektiivsem ning just sellest siin blogipostituses ka räägime.
See ei ole laste süü
Kui lapsevanemad ja õpetajad näevad, et õppijad ei saavuta soovitud tulemusi, siis on väga lihtne süüdistada lapsi selles, et nad ei ole motiveeritud, kaasatud ja huvitatud sellest, mida neile räägitakse.
Uuringutele põhinedes näeme aga, et madal kaasatus, huvi ning motivatsioon ei ole miski, mida lapsed saavad lihtsalt tühjast kohast tekitada. Lapsi ümbritsev keskkond on see, mis kas tekitab kõiki neid asju või mitte. 🚀
Haridussüsteem aga on tekitanud olukorra, kas lastelt oodatakse kaasatust, motivatsiooni ja huvi ilma igasuguse toetuse ning mõtestatud tegevuseta, et neid ilmunguid esile kutsuda. Ja see on ausalt öeldes kohutav.
Selmet võtta vastutus selle eest, et õppijaid ümbritsev keskkond oleks kaasav ning edule orienteeritud, annab meie haridussüsteem selle rolli õpetajatele ning lastevanematele ning päris aus olles ei tea kumbki neist gruppidest motivatsioonijuhtimisest kuigi palju - ja nad ei peagi teadma, sest neile pole seda õpetatud.
Nagu näed on haridussüsteem väga kuumaliselt üles ehitatud. Selle asemel, et õpilast teadlikult toetada me hoopis süüdistame neid.☝️
Mõtle korraks oma töökeskkonnale. Kui sina ei ole motiveeritud, kaasatud või inspireeritud siis sa ju tunned, et see pole sinu süü, eksole? Ja tõepoolest, see on sinu juhi süü - tema ülesanne on motiveerida sind erinevate instrumentidega nagu palk, visioon, meeskonnatunne jne. Kuigi koolis on need instrumendid erinevad, siis miks eeldame me, et koolikeskkonnas toimib see kuidagi teistmoodi?
Kõike seda silmas pidades, analüüsime nüüd kolme praktilist põhjuks, miks koolisüsteem keeleõppijatele soovitud tulemusi ei anna.
Põhjus 1: Keskendumine vigadele, mitte saavutustele
See on kõige ilmselgem põhjus ning oled seda kindlasti ka ise kogenud. Lihtsalt küsi endalt: kas koolis võõrkeelt õppides keskendus õpetaja sellele, et luua eduelamusi või läks kogu fookus sellele, et vigade tegemist vältida?
Mõtle näiteks sõnadetöödele. Mis on punasega märgitud? Kas õiged või valed vastused?
Just - valed vastused on fookuses.
Võib-olla mõtled nüüd endamisi "Aga miks see probleem?". Muidugi on vaja vigu vältida, kui tahame võõrkeeles õigesti rääkida, eksole?
Vale. Aastaid kestnud uuringute tulemusena näeme, et vigadele keskendumine viib selleni, et
õpilased tunnevad end halvasti, sest nad ei saa kogeda piisavalt eduelamust hästi tehtust;
õpilased kardavad end väljendada päris elu vestlustes, sest nad on programmeeritud kartma vigu teha (kui midagi ei ütle, siis ei tee ka vigu - väga lihtne);
õpilased ei tunne end kaasatuna tunni tegevustesse, sest nad tunnevad, et neid võrreldakse klassi parimatega (kuna need paar õpilast teevad vähem vigu), kellega on suurema osa jaoks tihti võimatu kaasa liikuda ning seetõttu et tunne nad, et nad saavutaksid midagi, mis oleks kiitust väärt.
Nagu näed, siis kõigil neil punktidel on üks ühisosa, mis takistab õppijatel häid tulemusi saavutada. Me keskendume vigade vältimisele ning seetõttu ei saavuta õppijad häid tulemusi. Kas pole hullumeelne?
Muudame nüüd fookust: mõtle korraks sellele, kuidas sa oma emakeelt õppisid. Kas su vanemad keskendusid samuti vigade tegemisele? Kas sulle anti hindeid samal ajal kui sa emakeelt õppisid? Ilmselt mitte, eksole?
Kuid miks? Inimestena on meie jaoks igasugune õppeprotsess kõige loomulikum kui see baseerub imiteerimisele, vigade tegemisele, veel enam imiteerimisele ning seejärel loomulikul teel "õige" vastuseni jõudmisel. Just selline loomulik imiteerimisprotsess, mida sa oled oma emakeele õppimisel kogenud, on see, mida haridussüsteem arvesse ei võta ning läheb seepärast mööda meie jaoks loomulikust õppimisvormist☝️
Põhjus 2: Ükski õpetaja ei ole suuteline arvestama kahekümne õpilasega
Olin ka ise palju aastaid keeleõpetaja mitmes koolis. Minu õpetamiskogemus oli väga huvitav, sest samal ajal olime loomas ka Speakly metodoloogiat. Koolisüsteemi lähedalt kogemine just õpetaja vaatenurgast oli minu jaoks uskumatu äratuskell: probleemid, mis on koolisüsteemi DNAsse sisse kirjutatud saavad ilmsiks niipea kui selle sisse sukelduda. 😉
Noore keeleteadlasena seisin nüüd äkitselt kahekümne õpilase ees ja tundsin end prantsuse keelt õpetades kerges segaduses, sest nägin, et ma ei saa mitte mingil juhul nende õpilaste eelistusi ja tugevusi arvesse võtta. Kõik need õpilased olid otsekui visatud kokku "keskmise õppija" kategooriasse ning ma ei olnud võimeline arvestama nende isikliku:
õppetempoga,
mälu kiirusega ning vastuvõtlikkusega,
viisiga, kuidas nad end kaasatuna tunnevad,
õppe-eelistustega.
Ja tõsiasi on, et see polegi võimalik. Üks õpetaja ei saagi kõiki neid erinevate õppijate omadusi arvesse võtta. Seepärast käsitleme me õppijaid kui "keskmist õppijat", kellele on loodud kõik õpikud, õppemeetodid, lähenemised jne. Kuid püüdes panna millegi töötama kõigi jaoks, ei tööta see tegelikult mitte kellegi jaoks.☝️
Samal ajal oleks niivõrd lihtne parandada seda olukorda kohe praegu - täna. Loe edasi, et teada saada, kuidas. 🚀
Põhjus 3: Õppijate arengut ei suudeta selgelt mõõta
Kui ma küsiksin mõnelt keeleõpetajalt ükskõik kus maailmas, et ta saadaks mulle oma õppijate hetkeseisu võõrkeele arengus, siis igaüks vastaks selle peale, et nad peavad seda testima, kuna nad tegelikult ei tea.
Põhjus on lihtne: Kõigil õppijatel on erinev tase ning seda taset ei saa mõõta, sest õpetajal on liiga palju teha. Tulemuseks on see, et mitte keegi ei tea, kuidas õppijad tegelikult reaalajas arenevad. Kujuta nüüd ette, et sa oled ettevõtte juht ja sul on töötaja, kelle arengust ja tööülesanndetest sul pole õrna aimugi - sa lihtsalt ei tea, millega ta tegeleb ja mis on selle tulemused. Kas pole jabur?
See pole jabur mitte ainult õpetaja vaatepunktist vaid ka õppija vaatepunktist, kuna ka õppija ei näe kuidas ja mil viisil ta edasi areneb ning seetõttu on tal ka keeruline motiveeritud olla.
Sellele on väga lihtne lahendus: Me peame liikuma haridussüsteemis selliste lahenduste poole nagu Speakly. Speakly mõõdab reaalajas õppija arengut, sealhulgas ka sõnavara, kirjutamist, rääkimist ning arusaamisoskust.
Kui kas või pooled keeletunnid tehtaks lahendusega nagu Speakly, siis oleks õpetajal detailne ülevaade õppijate oskustest ning sellest, mida õppijatel iseäranis arendada on vaja. Kõik ilusti silme ees olemas.
Selle asemel peavad keeleõpetajad veel 2021. aastal tegema sõnadetöid, neid käsitsi parandama ning need seejärel õpilastele tagasi andma - seejuures vaid väikest osa nende oskustest hinnates - ning tegelikult ei saa need ületöötanud õpetajad oma õpilaste reaalsest arengust ja oskustest mingit ülevaadet.
Miks see kõik vajalik on? Meil on juba tänasel päeval olemas lahendused nagu Speakly mis oskavad seda kõike automaatselt teha. Lihtsalt vajuta nuppu ja näed, kuidas sinu õpilastel läheb ning kuidas nad keeles edasi arenevad. Nii lihtne see ongi.
Praktilised lahendused
Nüüd kui mõistad koolisüsteemis peituvaid probleeme, siis võib-olla küsid endalt, millised võiksid olla lahendused ja kuidas me olukorda parandada saame? ☝️
Me saame selle olukorra lahendada väga lihtsasti järgmiste sammudega:
SAMM 1:
Selle asemel, et 100 aastat vana metodoloogia kombel käsitleda õpilast kui anumat, kellesse tuleb teadmist valada, saame kohe integreerida õppeprotsessi Speakly programmi. Äpp õpetab õppijatele kõiki neid sõnu ja lauseid, mida nad vajavad - neile sobilikus tempos - ja õpetaja saab olla motiveerija ning see, kellega võõrkeelt praktiseerida.
Miks? Keeleõppeäpid nagu Speakly töötavad AI algoritmide abiga mis aitavad lihtsasti ülalmainitud aspekte iga õppija puhul arvestada ja lihtsasti kuvada. Näiteks Speakly algoritm jälgib õppijat reaalajas ning annab õppijale just sellist õppesisu, mis talle sobilik on. Ükski õpetaja ei ole selleks võimeline. Nii et miks mitte lasta rakendustel nagu Speakly seda teha?
SAMM 2:
Teine osa tundidest saab tänu sellele planeerida selleks, milleks keeletunnid päriselt ka mõeldud on - võõrkeele praktiseerimiseks. Õppijad saavad Speakly programmis saadud teadmisi nii kohe reaalselt kasutada.
Parim lahendus selleks on võtta aluseks üks põhjapanev reegel: võõrkeele õppimise tunnid peavad olema läbi viidud ainult võõrkeeles ilma et kordagi emakeele poole abi saamiseks pöördutakse. Kuna õpetaja aga teab, milliseid sõnu õppijad teavad, siis ei ole see probleemiks. Piisab lihtsalt käia läbi õppijate läbitud sõnad ja laused ja need suhtlemisel aluseks võtta
Ja see ongi kõik - lihtne kaheastmeline süsteem, kus on täiuslik tasakaal individuaalselt toetava õppekeskkonna ja reaalse võõrkeele kasutamise vahel. Tänu sellele saab õpetaja muutuda motiveerijaks ja juhendajaks, ning mitte olla keegi, kes õpilastesse otsekui teadmist valab.
See on keeleõppe tulevik. Ja see kõik on juba täna saadaval.
